Üks olulisemaid oskusi, mis aitab tormiliselt muutuvas maailmas sisemist tasakaalu ja hingerahu hoida, on sujuv kohanemine olukorraga. Tuuleveskitega võitlemise asemel, saab nii pöörata olukorra enda kasuks ning vihastamise ja võitlemise asendada küsimusega uute põnevate võimaluste kohta. Seda saame teadlikult õppida või siis pidevalt uuesti harjutada just praegu - ülemaailmse kriisi tingimustes.

Aju arendavad, selle mahtu ja tihedust suurendavad:

  • uued väljakutsed
  • soov leida tarku lahendusi
  • põnevus
  • uudsus
  • mõttetegevuse aktiivsus
  • motiveeritult uute ülesannete lahendamine

Aju harjutamine uute väljakutsetega on lisaboonus, millele me igapäevases toimetamises eriti ei mõtle. Aga võiks. Sest see teadmine on kulla hinnaga. Nii olekski tark võtta hetkeseisu hoopis isikliku aju trennina.  

Psühhiaater ja psühhoanalüütik Norman Doidge toob raamatus “Aju, mis muudab iseend” akadeemilise maailmaga “mitte sina peal olijatele” ette ägedad tõed, mis pööravad ümber meie senised arusaamad ja teadmised. Nii saab tõestuse väide, et aju pole lihtsalt elutu anum, mida me täidame, vaid pigem elav olend, kel on isu, kes suudab kasvada ja muutuda õige hoolitsuse ja treeningu tulemusel.

Õppimine on vaid uute neuronite omavahel ühendumine

Õppimine on uute neuronite ehk aju närvirakkude omavaheline ühendumine. Mäletamine toimubki tänu protsessidele, mis toimuvad mitu korda ehk jätad meelde uue fakti ja õpid seda mitu korda ehk ikka ja jälle. Kogu info, mida aju töötleb, pole midagi enamat kui elektrivoog, mis läheb neuronist neuronisse nn väikeste pritsetega läbi tühimike.

Ajus olevad sünapsid, mille kaudu toimub elektriliste impulsside ja info vahetus, muudavad kuju, et kiirendada vastuvõtlikkust ja suurendada tulistamist, et olla tulevikus uue info edastamisel tõhusamad.

Õppimine toimus, sest sünaps muutis kuju ja mida kauem see kuju jäi püsima, seda kauem on omandatud info olemas. Kui sa kordad mõtte või käitumisviisi, siis tugevneb neuronite muster. Neuronid, mis tulistuvad koos, seadistuvad koos. Neuronid muutuvad nii korrastatud radadeks ja mitmekordseteks eriülesannetega võrgustikeks.

Kõik, mis juhtub ehk iga tunne, mõte, taju muudab aju ja nende muudatustega õpime me uusi asju. Kui praktiseerida uut oskust õigetes tingimustes, siis see muudab neuronitevahelisi miljoneid ühendusi meie ajukaardil.

Harjumuse jõud viib edasi aga tirib ka tagasi

Miks harjutamine teeb meistriks ja miks harjumuse jõud tõmbab tagasi vanasse toimimismustrisse? Põhjuseks on seesama neuronitevaheline ühendus, mis teatud info kordamisel muutub korrastatud jadadeks. Vana, äraõpitu on vaid aju närvirakkude korrastatud võrgustik, mida mööda elektrilised impulsid saavad sujuvalt liikuda. Lihtne on neid uuesti kiiresti tekitada ja see annab mugava teadmise, et ma olen milleski kindel, see on omandatud. Aga mis peamine - äraõpitu, mitmeid kordi kogetu tekitab turvatunde.

Turvatunde mõnusat rahu ei maksa alahinnata. See juhib ja suunab meid iga päev rohkem kui oskame arvata. See on põhjuseks, miks inimesed lähevad tagasi vanasse suhtesse, mis võib olla koguni vaimsele või füüsilisele tervisele ohtlik või taastavad söömisharjumuse, mis pole tervislik.

See on aga ka peamine põhjus, miks teraapia väga eduka lõpptulemuse puhul hakkab klient peagi ebamugavust tundma. Kui teraapia käigus on tervendatud vanad traumad ja vabastatud emotsionaalsed pinged ning kunagised uskumused, siis tuntud ja turvalised tunded ja toimimismallid on eest kustutatud. Uued pole aga jõudnud veel tekkida.

Inimene on otsekui alasti ja uued talle rohkem sobivad riided ootavad alles selga panemist. Kõige ebamugavam ongi olla hallalas, kus uus ja rohkem iseloomu ja endaga kooskõlas pole veel sündinud. See on nn inkubatsiooni periood. Sünnitamise protsess on aga väga ebamugav ja ebaturvaline. Miski pole kindel, millelegi ei saa näppu peale panna ja omaks nimetada.

Uued harjumused tekivad aeglaselt - nende juurdumiseks ja nende “omaks pidamiseks” on vaja järjepidevust, aega, trenni ja veelkord trenni ehk kordamist. On teada tõsiasi, et meie rakud uuenevad pidevalt - 40 kuni 60 päevaga.

Kui aju närvirakud ei tulista, siis tõmbuvad ühendused lõpuks “krimpsu” ja surevad. Nii sureb vana info, harjumus. Keskmine neuron tulistab 5 kuni 50 korda sekundis - seega liigub peas hetkel mustmiljon signaali, mis kannavad infonupukesi. Ja uusi neuronitevahelisi teid saab tekitada ise ja pidevalt kuni elu lõpuni. Ka ajurakud uuenevad ja aju loob end ise pideva teadliku ja motiveeritud treenimisega.

Neuroplastilisuse võidukäik

Teadlased on võtnud kasutusele uue mõiste neuroplastilisus. See tuleneb sõnadest “neuron” ehk aju ja närvisüsteemi närvirakk ja “plastilisus” ehk muutuv, vormitav, muudetav. On tehtud hulk katseid ja edikalt tõestatud, et aju on arendatav elupäevade lõpuni. Kõik sõltub vaid õigest treeningust, motivatsioonist ja huvist.

Uute aju-uuringute tulemusi uskudes saame me ise oma aju tihedust ja mahtu ning mälu kasvatada, sest…

  • aju suudab iga tegevusega muuta oma struktuuri
  • ta täiustab pidevalt oma neuronitevahelisi ühendusi nii, et need sobituvad paremini ülesandega
  • kui mingid osad ajust ei tööta, siis teised osad võivad nende piirkonnad “ajukaardil” üle võtta

Aju neuroplastilisus tähendab et:

  • laste vaimsed võimed võivad areneda tunduvalt võrreldes sünnihetkega
  • ajurakud surevad, kuid nad ka uuenevad
  • kahjustatud aju suudab end ise reorganiseerida. Kui üks osa ei tööta, siis teine suudab seda asendada
  • paljud aju ühendused ja isegi baasrefleksid, mis varasema arvamuse järgi olid kinnistunud, seda pole
  • mõtlemine, õppimine, tegutsemine lülitab meie geenid sisse ja välja vormides nii aju anatoomiat ja meie käitumist
  • sünnist saadik pimedad inimesed saavad õige treeningu ja abitehnika toel tagasi nägemise ja kurdid kuulmise
  • insuldi poolt kahjustatud ja halvatud “paranematud” tervenevad õige lähenemise korral täielikult
  • inimeste õppimishäired, keskendumisraskused paranevad ja IQ võib märgatavalt õigete harjutuste toel tõusta
  • 80-aastase mälu võib õigete harjutuste korral muutuda nii heaks nagu oli 55-selt
  • inimesed saavad oma aju positiivsete mõtetega ümber häälestada ja paranevad nii edukalt kinnismõtetest ja traumadest
  • aju on plastiline, sest ta suudab oma sensoorse tajumissüsteemi täielikult ümberkorraldada - näha saab ka naha retseptoreid stimuleerides.

Seda teades võiks võtta teadlikult aega uute väljakutsete loominguliseks lahendamiseks, nädalas ühe luuletuse pähe õppimiseks, uue keele omandamiseks, ägedaks tantsutrenniks. Sest see kõik treenib lihtsalt aju, teravdab mälu ning kaitseb meid vanadusnõtruse eest.

Sellele toetudes võiks ka praegust aega võtta kui võimalust automatismid ja vanad neuronitevahelised ühendused ümber suunata luues uued harjumused ja tervislikumad ja paremad käitumis- ja mõttemustrid, toitumis- ja puhkamisharjumustest rääkimata.

Praegu saab võtta teistmoodi aega ka iseendale teraapias enda sisemaailma korrastades või mõnel põneval koolitusel uusi teadmisi omandades. Iseruumi teraapiad ja koolitused pakuvad kõrges energias kõike seda.