Üldlevinud on arvamus, et vaimselt terve inimese tunnus on nn terviklik, ühtne teadvus. Või ka laiendades mõtlemine, meel. Kohustusliku monoteadvuse paradigma panebki meid kartma oma erinevaid osasid. Nii hulguvadki paljud meie osad kodututena ringi.
Tavalises eluprotsessis proovime kontrollida oma mõtteid ja tundeid endaga pidevalt võideldes. Ignoreerides nii oma ehedust, terviklikkust. Katsume rakendada karmi distsipliini ja ratsionaalset loogikat ning peita, tunda häbi impulsside pärast, mis sunnivad meid midagi keelatut või soovimatut tegema.
Häbistame ennast, et me ei suuda neid kontrollida ehk teisisõnu vihkame kõike seda, mis meie tahtele või “kuidas peab olema” uskumusele teele ette astub.
Oleme aga juba sündinud paljude subteadvustega. Meie kultuuris peetakse tavaliselt inimest, kel on mitmeid isiksusi, patoloogiliseks/vaimselt haigeks. Psühhopatoloogias on kasutusel mõiste lõhestunud isiksuse sündroom või dissotsiatiivne identiteedihäire või ka isiksuse mitmesus.
Ainult ühe osaga dialoogi pidamine - tekitab meis aga tohutuid pingeid, sest arvame, et meil peab pidevalt varuks olema üks õige reaktsioon, mõte, teadmine. See peaks ka olema ühiskondlikult aktsepteeritud, meie enda silmis õige ning suunama meid edule, heale lahendusele. Ehk kõik, mis meile ei meeldi või mida välismaailm vaenab, peab seega varju jääma.
Kõik meie osad suhestuvad ja suhtlevad pidevalt omavahel. Kutsume seda protsessi mõtlemiseks.
Osad räägivad omavahel, mida peaks tegema või mil viisil oleks parem tegutseda. Konfliktsed ideed, mida erinevad osad esindavad, on tavaline osa meist, kuid me ei teadvusta sageli, mis on selle taga ja peame seda iseendas kahtlemiseks.
Kes on osad?
- Osad on meie sees olevad väikesed olendid, kes annavad endast parima, et meid kaitsta.
- Osad ei ole vaevused ega ka ego.
- Osad on sisemised olendid, kes kogu jõust proovivad sind kaitsta, üksteist kaitsta ning seda maailma koos hoida.
- Nad on täisväärtuslikud isiksused - igaühel on omad soovid ja ihad, arvamused, anded ja erinevad ressursid.
- Nad ei ole tüütavad ega ka vaevavad seisundid (äärmuslikes rollides muidugi aeg-ajalt on).
- Nad ei ole ka trauma või väljaspool olevate häälte internaliseerumise tulem.
Meele loomulik olek ongi osasid omada. Me oleme nii loodud. Ja see on hea, sest meie osadel on väärtuslikud anded ja ressursid.
Vihane Kaitsev osa osa ei ole lihtsalt pundar viha. Kui kuulad teda avatud meelega, siis mõistad, et tal on põhjust raevu tunda, samas ta kannab ka endas on hirmu ja kurbust ja ta püüab sind lihtsalt kaitsta olles vihane. Kurbus teeb nn nõrgaks ja haavatavaks.
Osadel on niisiis erinevad soovid, vanused, tunded - nad on nagu sinu sisemise küla väiksed elanikud. Rohkem isegi lapsed.
Tahtejõud ja Sisemine seersant
Tahtejõu kilbile tõstmine on inimkonna jaoks juba nii seestunud, et see õpetab meid juba maast madalast häbistama ja jõuga alla suruma oma ebasoovitavaid osasid.
Me surume need osad lihtsalt alistuma ja lõpuks ka alateadvusesse.
Võtame seevastu julgelt kasutusele aga selle osa, kellest saab nn Sisemine seersant. Tema muutub ka tihti inetuks Sisemiseks kriitikuks, keda meile vihata meeldib.
Tema ongi see hääl, kes proovib meid häbistada ja vabaneda osadest, mis tunduvad häbiväärsed (need osad panevad meile pähe inetuid mõtteid teistest inimestest või hoiavad meid sõltuvuste küljes kinni).
Sest osad, nagu ka inimesed, hakkavad end kaitsma ja vastu võitlema, kui neid häbistatakse või hüljatakse.
Kui me saavutame karistuse ähvardusel enesedistsipliini, siis hakkabki meid juhtima seesama türannist Sisemine Seersant ja elust kaob RÕÕM ja KERGUS.
Ja mis elu see selline on?
Uudishimu, heatahtlikkus, hoolimine
Sisemine distsipliin on elus väga oluline aga teda tuleks rakendada armastuse ja heatahtlikkusega.
Meie osa nimega Ise peab ütlema “ei” kannatlikult ja hoolivalt nagu ideaalne lapsevanem seda teeb.
Kui nn halvad osad aga ennast ilmutavad, siis kui me häbista ega alanda neid, vaid oleme uudishimulikud ehk järgneme osa impulsile kui teejuhile, mis viib meid vajaduse juurde mis vajab tervendamist.
Budistlikud nn täistähelepanu või mindfullnessi praktikad on heaks hüppelauaks õigesse suunda. Nii saab eemalt aktsepteerimise seisundist mõtteid ja tundeid jälgida. Neid mitte ignoreerides või nende vastu võideldes. Iseenda sisemaailmale kõrgendatud tähelepanu pöörates märkame aga, et meie sees on palju erinevaid osasid, kes mõtete ja tunnete kaudu soovivad suhelda, ennast kuuldavaks teha ja käituvad mõnikord nii, et nad võtavad kogu meie süsteemi juhtimise üle (sõltlased).
Mõned osad loovad omavahel liite, mõned kaitsevad üksteist. Meie sees on terve omalaadne nn sisemine peresüsteem.
Kui osakestele, kes soovitavad sisekõnes ja impulsside, reaktsioonidena iseendaga julmalt käituda või ebatervislikke või isegi ohtlikke käitumismusterid järgida, läheneda teadlikult - austavalt, avatud, uudishimuga - siis avaldavad nad oma saladuse, kuidas nad oma rollidesse sunniti ja sinna kinni jäid.
Tavaliselt teevad nn Kaitsvad osad järelduse lapse või noore inimese elus toimunud sündmuse tagajärjel just tolleaegse parima arusaamise järgi. See aga on fikseeritud nn lapse tasemel maailmavaatest lähtudes ja sinna aega-ruumi kinni jäänud. Nad kartsid noorele inimesele appi tulles lihtsalt, et kui nad midagi ise ei tee, siis juhtub midagi kohutavat.
Armastus ja hoolimine ning osade ära kuulamine ja vastu võtmine on lahendus. See tervendab siseilma samavõrd kui välismaailma.
Kui hakkad oma osasid ära kuulama ja vastu võtma, siis selgub, et nad pole üldse need, kellena algselt tundusid. Nagu düsfunktsionaalsete perede lapsed sunniti hülgama oma ehedat väärtuslikku seisundist, nii suruti osad minevikus destruktiivsetesse rollidesse. NB! Sel viisil kaitsesid nad last, et ta jääks selles süsteemis ja ajas ellu.
Kui uurida edasi, et mida nad teeksid, kui nad ei peaks enam sind kaitsma, siis soovivad nad sageli hoopis sootuks vastupidist. Näiteks olla tunnustajad või targad nõuandjad. Liigselt teiste eest hoolitsejad osad soovivad isiklikud piirid paika panna ja raevukad osad tahavad lihtsalt aidata aru saada, et oled kaitstud.
Osakeste ära kuulamine, nende vastu võtmine ja armastamine - võimaldab neil terveneda ja transformeeruda. Täpselt sama nagu inimestelgi.
Ise - sinu olemise tuum
- Osad pole need, mida tavaloogika kohaselt neiks peetakse. Ehk nad pole meie sees eksisteerivad kognitiivsed kohanemised või patused impulsid.
- Osad on pühad, iseseisvad vaimsed olendid ja neid tuleb ka nii kohelda.
Kui osad usaldavad, et on turvaline oma senistest rollidest välja astuda, siis nad muutuvad väärtuslikes meie sisemise süsteemi aspektideks. Mida enam Kaitsvad osad hingamisruumi annavad, seda enam hakkab end näitama keegi, kes on uudishimulik aga ka rahulik ja enesekindel. Sisemine kriitik laseb sageli valvsusest lahti ja avaldab oma salajase loo ja tekib kaastunne ning saab jälile sellele, mida Kriitik kaitses.
Carl Gustav Jung jõudis veendumusele, et peaksime laskma end juhtida sellel, mida ta kutsus “Selbstiks” (eesti keeles oleks parim tõlkevaste „Ise“) – alateadlikult tunnetatud terviklik isiksus, indiviidi täieliku potentsiaali arhetüüpne kujutis.
Jung oli seisukohal, et Ise funktsioneerib isiksuses juhtprintsiibina ning tema osutatud suunas liikumine toob kaasa isiksuse arengu. Seda loomulikku arenguprotsessi kutsus ta individuatsiooniks. Protsessi olemusse kuulub suundumine isiksuse kõigi loomulike elementide avaldumise poole. Saad pidada dialoogi iseenda osadega tuttavaks saamisel Selfi ja Kaitsvate osadega.
Jung kirjutas: „Terveneda suudab üksnes see, mis on tõeliselt tema ise“ (Kogutud teosed, 7. kd, lk 258).
- Self on meie ülioluline aspekt - ta on uudishimulik, väga teadlik, enesekindel ja empaatiline ning teab täpselt, kuidas tervenemisprotsessi jõuda. See on osa meist, mis on kõige rohkem meie ise. Kus me oleme kodus.
- Self ei saa kunagi haiget, teda ei saa hävitada, ta ei pea arenema. Isel on oma tarkus, ta teab täpselt, kuidas tervendada meid nii seest kui väljast.
Osasid paremini tundma õppides, nii et kõigil oleks ruumi ning nad oleksid vastu võetud - saame suurepäraseks isikliku sisemaailma juhiks.
Inspiratsioon: Richard C. Schwartzi sisemise peresüsteemide teooriast.
Kirjuta esimene kommentaar